- veebruar 12, 2016
- Kasulik
- Comments : 0
Rühm versus Meeskond
Eesmärgile pühendumus
Meeskonnas on kõik liikmed teadlikud ühisest eesmärgist ja see on nende jaoks oluline eesmärk, mille täitmine ja oma panuse andmine tuleneb sisemisest pühendumusest. Minu panus on oluline, sest see aitab kaasa eesmärgi täitmisele ja teiste töö sõltub minu panusest.
Rühmas ei pruugi inimesed olla teadlikud või mõista ühist eesmärki, nad teavad enda ülesannet ja keskenduvad sellele, oluline on minu individuaalne panus, nõrk või puuduv seos ühise eesmärgi ja teiste tööga.
2. Parim idee/lahendus „võitku“
Meeskonnas pääsevad mõjule ja saavad välja öeldud kõigi mõtted, lahenduskäigud, omavahel vaieldakse argumenteeritult ja lugupidavalt erinevad ideed, mõtted läbi, ilma et kedagi „ rünnataks“ läbi halvustamise või isiklike hinnangute andmise. Seega meeskond võib areneda vaidlusest vaidlusesse (omamoodi positiivsest kriisist kriisi), vaatamata sellele kas liider on meeskonnal määratud või on ta tekkinud iseeneslikult. Seetõttu jõuavad meeskonnad ka parimate ja uuenduslikemate lahendusteni. Siin on aga kaks eeldust, kõigil liikmetel on tahe, valmisolek panustada (tuleneb eesmärgi olulisusest) ja meeskonnas ei saa olla mõtteloide inimesi (inimesed, kes tahavad lihtsalt mõnusalt ära olla ja neis on juba hoiak „teen nii palju kui hädavajalik ja nii vähe kui võimalik“).
Rühmas on inimeste pühendumus erinev, mõjule, esile pääsevad inimesed, kes tahavad võtta liidrirolli, kelles on piisavalt ambitsioonikust (võimuvajadust) või on nad määratud vastutust võtma, mis aga ei tähenda, et eesmärk, mis on püstitatud oleks neile „sisemiselt“ oluline.
„Kui tuleb teha, siis tuleb teha, sest mulle on see ülesandeks pandud“, ei pruugi järgneda mõttekäiku, miks see on oluline, millist väärtust oma tegevusega loon. Arvamust avaldavad inimesed, kes on pigem aktiivsed, rohkem tulemustele suunatud võrreldes teiste liikmetega või kellele on pandud vastutus konkreetset rühma „vedada“. Probleemiks ei peeta loidust, sisemise motivatsiooni puudumist eesmärgi täitmisel. Kui see, mis kokku lepitud on tehtud, siis järelikult on tema oma panuse andnud, aga kas see on inimese enda jaoks olnud oluline, on ta seda teinud parimal viisil- teemad, mis ei pruugi rühmas tõstatuda. Erinevate arvamuste avaldamist pigem välditakse, sest neid võib keegi võtta isiklikult ja seda tajutakse sisemise pinge tekitamisena, mitte edasiviiva jõuna.
Koostöö
Meeskonnas väärtustatakse kõrgelt koostööd, mitte lihtsalt koos töötamist või halvimal juhul vastu töötamist tulenevalt sellest, kas keegi mulle ei meeldi või mõtleb ta liiga teistmoodi, kui mina. Usutakse, et koostöö ja üksteise toetamine annavad parima tulemuse. Inimeste koostöö baseerub tegelikult indiviidis olevatele sügavamatele väärtustele ja maailmavaadetele, seda ennekõike suhtumise osas iseendasse ja teistesse inimestesse. Meeskonnas on olemas järgmised väärtused: heatahtlik ja austav suhtumine teise indiviidi (sest meeskonnas saab igaüks olla avameelne ja tema ise, tuntakse ennast vabalt nende inimeste seltsis) ning valmisolek võtta vastutust (laiemalt vaadatuna, tegemist on inimestega, kes võtavad vastutuse ka enda elu osas, maailmavaateliselt ollakse arvamusel, et minu rahulolu ja õnn sõltub väga suurel määral minust ja enda suhtumisest ümbritsevasse), vastutuse võtmine väljendub ettevõtlikkus tegevuses (lahenduste leidmisele, ideede genereerimisele ja nende elluviimisele suunatus) .
Kuna tihtipeale ei ole inimkooslustes koostöö olemus ja toimiva koostöö tunnused lahti mõtestatud, koostöö toimub pigem tunnetuslikult, siis võib esineda üksteise seljataga halvustamist, ironiseerimist, inimesi ei soovita, suudeta võtta sellistena nagu nad on. Erimeelsuste (pean silmas selliseid erimeelsusi, mis ei tulene sügavamatest väärtustest) selgeks rääkimist välditakse, vaid need jäävad kuhugi „õhku“ ja tekitavad inimestevahelisi pingeid, mis võib kaasa tuua lugupidamatu suhtumise ja käitumise erinevate osapoolte vahel ja lõhub inimeste heaolu ja tahet panustada.
Põhiprintsiip: Meeskondadeks kujunevad pigem väikesed inimkooslused, sest nende suutlikkus iseregulatsiooni korras hakkama saada on parem, ühtlasi tuleb toime tulla väiksema arvu inimeste erimeelsustega.
Mida suuremaks inimeste arv paisub koosluses, seda olulisemaks muutub juhi, kui koordineerija, koostöö lahti mõtestaja ja ühisosa tekitaja roll.
Jana Karilaid